Budism

- - Budism

Budism


Sisukord:

Budism. 1

Karma seadus ja kannatuse probleem. 2

Mungaks saamine. 2

Peasuund ja levik. 3

Budism tnapeval. 4

Budistlik kunst. 4

Budism.


Budism tekkis VI saj. E. Kr. Kirde-Indias vastukaaluks brahmanismi,
Polteismile ja ohverdamisreligioonile. Budismi rajaja on ajalooline isik,
Kirde-India valitseja poeg Siddhartha Gautama.Tema snni-ja surma aastat tpselt ei teata, kuid tenoliselt elas ta aastail 556-486 e.kr.

hestki usulisest petajast ei ole jutustatud nii palju legende, kui
Gautamast. Kuid neil legendidel on siiski ajalooline tephi. he eluloolise legendi jrgi koostati Gautamale vastavalt hinduistlikule kombele snnihoroskoop, mis ennustas, et poiss hakkab maailma kannatusi nhes mungaks. Et ennustus ei tituks, pidi Gautama veetma oma noorusaastad isa luksusliku palee kaitsvate mride vahel. Kord vljaspool aeda jalutades ngi ta rauka, haiget surijat ja askeeti. Nii sai Gautama teada, et elu on kannatus, sest vanadus, haigus ja surm on igahe, ka tema enda saatus. Prast selle mistmist tundus endine hiilgav elu thine. Ta otsustas askeedi eeskujul otsida kannatuse phjusi ja teed, mis viiks kannatustest vabanemisele.

Budistlike vanemate poeg omandab religioosse tisealisuse piduliku toiminguga. Esmalt riietatakse ta kaunitesse kuningapoja rivastesse.
Seejrel vahetatakse see munga kollase r vastu ja juuksed aetakse maha.
Seejrel jb poiss mneks ndalaks vi terveks aastaks kloostrisse, et munkade juhendamisel ppida. Ka ttarlastele korraldatakse samalaadne tseremoonia. Selle abil samastuvad noored Buddhaga, kes hlgas kuningapoja elu ja hakkas askeediks, et ppida tundma tde kannatusest.

Buddha oli valgustust saades 35-aastane ning ta levitas dhammat, oma petust,45-aastat.Buddha suri ja tusis krgeimasse nirvaanasse 80- aastasena.Legend jutustab, et tema surmale reageerisid vimsalt nii loodus, jumalad kui ka vaimud. India kombe kohaselt Buddha surnukeha pletati. Tema tuhk ja muud jnused viidi erinevatesse paikadesse ja pandi palvernnakute sihtkohtadeks ehitatud stuupadesse. Buddha vitis, et ta on praktilise ja moraalse eluviisi petaja. Alles hiljem hakati petama, et tal tekkis prast erinevate vaimsete arengustaadiumite lbimist li inimlikke omadusi.
Mnede legendide kohaselt oli Gautamal enne lplikku nirvaanat 550 varasemat elu. Buddha ehk valgustatu aunime saavutanuid videtakse olevat kmneid.

Buddha ise oma petusi kirja ei pannud. Vanimad tekstid on koostatud sajandeid prast tema surma. Budistlike kanoniseeritud raamatute kohta kasutatakse nimetust``tripitaka``. Selle tekst on kirja pandud paali keeles, mis on suguluses hinduistlike phade raamatute sanskriti keelega.``Tripitaka`` ehk ``kolmikkorv`` kinnitati kolmandal budistlikul konsiiliumil keiser Asoka (u 270-230 e.Kr) ajal. Selle esimene osa sisaldab eetilisi juhiseid munkadele ja nunnadele nn. kloostrireegli. Teine osa koosneb Buddha petusknedest ja sellesse nn. petuste korvi kuulub ka budismi kige populaarsem raamat Dhammapada, mis esitab selgelt ja aforismilaadselt budismi phipetusi. Kige hilisem nn. Filosoofiliste ja metafsiliste traktaatide korv sisaldab petuslike ksimuste sgavamaid ksitlusi. Hiljem tekkinud koolkondadel on arvukalt prastpoole phaks kuulutatud raamatuid.

Kaheksaosaline tee on moraalse enesedistsipliini meetod. See toob kaasa head teod, vaimse arengu, tunnete tasakaalu ning vabanemise uuestisndidest ja kannatusest.

Buddha petuse jrgi on eksistentsil kolm omadust.

1. Kik siin maailmas on kaduv ja muutuv. Ainus psiv asi on pidev muutumine. Nii klasid ka Buddha viimased snad: Kik vormi omav on kaduv.
Pingutage lakkamatult.

2. Kik olemasolev on mratud kannatama. Kannatuse krvaldab elujanu suretamise kaheksaosalise tee abil.

3. helgi olendil ei ole muutumatud oma mina.

Karma seadus ja kannatuse probleem.


Budism on vtnud hinduistliku petuse karmast ja uuestisnnist. Karma thendab tegu ja selle tagajrgi. Kik maailmas on karma loodud. Igaks meist on omaenda karma laps. Seega on alusetu panna oma fsilisi ja vaimseid omadusi prilikkuse vi keskkonna sks, sest inimene ise on mranud selle, milline ta on ning millisesse keskkonda ja missuguste vanemate lapseks ta snnib. Buddha petab, et alles siis, kui karma seaduse iglus on tingimusteta aktsepteeritud, vib inimene teadlikult enda muutmist alustada. Prdumine valgustuse teele algab iseenda ja oma olukorra phjalikust hindamisest.

Budist kib tihti templis mediteerimas. Ta kummardab Buddha kuju ees ja austab munki. Buddha kuju ette asetab ta lilli vi puuvilju vi siis pletab suitsutusaineid. Ta mtiskleb hea eeskuju le, mida Buddha andis oma eluajal ja nende heade tegude le, mis aitavad edeneda ilsal kaheksaosalisel teel.

Mungaks saamine.


Kloostrid asuvad enamasti templite juures ja on avatud ka ilmikutele.
Birmas ja Tais viibivad peaaegu kik 12-15aastased poisid mned ndalad kloostris. Mungaks vidakse phitseda 20-aastaselt.Kui keegi tahab saada munga hiskonna liikmeks, peab ta riietuma kollasesse toogasse, ajama oma pea paljaks, kmblema ja minema toma kavatsusest mnele mungale. Munga ees tuleb tal anda kolmekordne usaldusvanne. See on budistide usutunnistus, mis sisaldab petuse kige thtsamad punktid. Kolm tunnistust: Mina usaldan
Buddhat. Mina usaldan petust. Mina usaldan munkade hendust.

Tavaliselt on munk riietatud kollasesse rsse, jalas lahtised sandaalid.
Buddha petuse kohaselt peab ta sgipoolist muretsema kerjates. Ilmikute lesandeks on munkade toitmine. See, kes annab mungale sa, saab vimaluse sooritada heategu, mistttu tnulik peab olema andja, mitte munk. Peale oma r ei tohi mungal olla kaasas muud kui kauss kerjamiseks, nel, 108 nrile aetud palvehelvest, mida loendatakse Buddha ilsate omaduste le mtiskledes, habemenuga juuste, habeme ja kulmude pgamiseks, sest juukseidki peetakse liigseks ehteks. Joogivett kurnatakse enne tarvitamist, et mitte kogemata elusolendeid alla neelata.

Templeid, mida Birmas nim. pagoodideks on iga pev palvetajaile avatud.
Buddha altari ees palvetatakse ja ohverdatakse lilli, maiustusi, raha jne.
Ohverdamine ja meditatsioon toimub suures harduses ja tielikus vaikuses.
Mnes budistlikus templis, eriti Sri Lankas, vib Buddha kuju krval nha ka hinduistlikke jumalakujutisi. Budistlikes maades leidub erilisi ehitisi, stuupasid, kus silitatakse Buddha pletatud surnukeha jnuseid: juukseid, hambaid, kaelallisid jne. Vagad budistid teevad nendesse templitesse palvernnakuid. Phad silmed on austuse objektiks ja neil usutakse olevat mediteerimisel keskenduda aitav toime. Budistlikes kodudes on vikesed phamud vi altarid, kus hoitakse phapilte. Nende ees seistes lausutakse kolmekordne usaldusvanne, pletatakse suitsutusaineid ja mediteeritakse.
Perekondlikel phadel, nagu niteks tisealiseks saamise peol, pulmades ja matustel, toimetavad mungad piduliku talituse. Lisaks peetakse veel rohkelt muid phasid, mis on seotud aastaaegade ja Buddha elu sndmustega. Budismis petatakse moraalset optimismi: iga inimene on suuteline tegema nii head kui halba ning igaks vastutab vaid iseenda eest.

Peasuund ja levik.


Prast Buddha surma tekkisid tema pilaste hulgas lahkarvamused, kuidas peaks Buddha petust igesti tlgitsema. Peeti terve rida koosolekuid, kus ritati leida lahendus vaidlusalustes ksimustes ja juda phade raamatute suhtes ksmeelele. Lahkarvamused viisid meie ajaarvamise algul siiski kahe peamise voolu tekkimiseni. Arvukate viksemate koolkondade petuste areng toimus pika aja vltel (300 e.Kr-700p.Kr ).

Budistide arvu kindlaksmramine on keeruline, kuna paljudes maades, nagu
Jaapanis ja Hiinas, vivad inimesed liituda mitme religioosse henduse tegevusega. Esineb mitmeid hinnanguid, kuid kige ldisem arv on 260 miljonit. Niteks hinduismiga vrreldes on budism oma viksemast pooldajaskonnast hoolimata teline maailmareligioon. elnud lahti kastissteemist, pole see erinevalt rahvususundist hegi kindla rahva vi kultuuriga seotud.

Budism tnapeval.


Varem sdistati budismi sotsiaalses ja poliitilises passiivsuses.
Kesoleval sajandil on aset leidnud budismi aktiviseerumine, see on aga seotud rahvusliku rkamisega. Tnapeval on buda munkadel thtis poliitiline ja sotsiaalne roll paljudes hinajaana maades.

Sri Lankas (aastani 1973 Tseilon ) on budism riigist lahutatud.
Sellegipoolest on ta olnud thtis tegur selle maa poliitikas prast iseseisvumist. Mungaorganisatsiooni tegevus on kaasajastatud ja mungad osalevad aktiivselt poliitikas.

Tai phiseaduse jrgi peab kuningas olema budist ja toimima usundi kaitsjana. Selles riigis on budism olnud konservatiivne, monarhiat toetav jud. Mnedel andmetel on riigis umbes 200.000 munka ja le 20.000 kloostri.

Budistlik kunst.


Budistlik kunst hlmab arhitektuuri, skulptuuri ja maalikunsti.
Arhitektuuri vanimateks eeskujudeks on koobastemplid ja India veealused hauakambrid. Hiljem kujunes budistliku templi phivormiks stuuba vi pagood kellukese vi poolkera kujuline mlestusmrk phadele silmetele. Stuupa sees on ruum kallihinnaliste phade silmete jaoks. Mned stuupad mbritseti mri vi sammaskiguga. Kuulsaim budistlik tempel on palve rnnakukohana populaarne, Buddha hammast silitav tempel Sri Lankas, Kandy linnas Stuupa-stiil levis koos budismiga laialdaselt Kagu-Aasias. Sellel stiilil on mitmeid erivorme Indo-Hiinas, Jaava saartel, Nepaalis, Tiibetis ja Hiinas.

Skulptuur ja maalikunst kujutavad peamiselt Buddhat ja tema elu erinevaid etappe. Esimestel sajanditel Buddha enda kujutamist vlditi, esitati vaid temaga seotud smboleid, nagu niteks tema jalajlge vi seaduseratast.
Buddhat hakati kujutama meie ajaarvamise esimesel sajandil mediteerimise abistamiseks.

Skulptuuride ja maalide lesanne on kontsentreerida mediteerimisel mtted
Buddha petusele ja eeskujule. need on htlasi rahva harimise abivahendid, sest neid illustreerivad budistlikke legende. Mahajaana-budismi skulptuurid kujutavad arvukaid valgustuse saavutanud mehi ja naisi, bodhisattvasid, kes veel pole siirdunud lplikku nirvaanasse. Muusika, tants ja draamakunst pole budismi seisukohalt lubatud harrastused.



,



2010